Suvekuulutajad maasikad

Allikas: Suvekuulutajad maasikad

Juunikuu ilu-, lõhna- ja maitseahvatlused on maasikad – pontsakad aedmaasikad või nende metsikute sugulaste väiksed, ent aromaatsed viljad. 

Inimeste maasikasöömine sai alguse korilusest. Erksalt värvunud ja mis peamine – magusad viljad – on meid ahvatlenud juba aastatuhandeid. Antiikajal ülistati maasika ilu, aroomi ja raviomadusi. Keskajal kasvatati metsmaasikat ja kuumaasikat lossi- ja kloostriaedades nii ilu- kui ravimtaimena. Peolaudadel oli metsmaasikas hinnatud delikatess, mida pakuti koos teiste magustoitudega. Kuid metsikute taimede viljad olid väikesed ja nende saagikus jättis soovida. Ega metsade magus kaunitar nüüdisajalgi viljade suurusega hiilga, keskmine metsmaasikamari kaalub 0,3–0,4 grammi. Tõeliselt suureviljalised maasikasordid saadi alles aretustöö käigus, lähtudes virgiinia ja tšiili maasika ristanditest. Need hübriidid, mis on tänapäevaste aedmaasikasortide eelkäijaks, tõrjusid lähteliigid peagi kõrvale. Praeguseks on aretatud üle tuhande aedmaasikasordi, suuremate viljade kaal küünib mitmekümne grammini ning nende söömiseks tuleb lausa paar ampsu võtta. Leidub ka selliseid aedmaasikasorte, mille marjad on väiksemapoolsed, kaaludes vaid paar grammi.

Kalorsus. Sajagrammise maasikakoguse söömisel saab organism energiat üksnes poolesaja kilokalori ringis, kusjuures veidi suuremate kalorinäitudeni küünivad aedmaasikate annid. Põhjus on lihtne: aedmaasikates on aretustöö tulemusel mõnevõrra rohkem suhkruid.

Suhkrud. Meie tingimustes kasvanud aedmaasikate suhkrusisaldus jääb vahemikku 6–8%, metsikult kasvavate taimede viljadel on selle biokeemilise näidu piirid protsendi või paari võrra väiksemad. Olenemata päritolust on maasikates suhkrutest esindatud nii glükoos, fruktoos kui ka sahharoos, mis moodustavad kokku päris magusa koosluse.

Valke on maasikates vähe, kõigest poole protsendi piirides. Veelgi kasinamalt on neisse marjadesse jagunud rasvu ja needki on põhiosas koondunud seemnetesse. Nii valkude kui ka rasvade osakaalu poolest on aed- ja metsmaasikate annid enam-vähem võrdsed.

Happed. Väga olulised tegelased maasikate maitse kujundamises on orgaanilised happedEnt mida rohkem on viljad küpsenud, seda vähemaks nende happesisaldus muutub. Metsmaasikate annid annavad aga aretistele silmad ette nii hapete koostise kui ka sisalduse poolest. Aedmaasikates on hapetest kõige rohkem sidrunhapet, teisi happeid leidub vähem. Metsmaasikate happebukett on rikkalikum, peale sidrunhappe on neis maitsekujunduse jaoks arvestatavalt ka õun-, viin- ja isegi salitsüülhapet. Viimasest happest moodustunud ühendid mõjutavad organismi energiavahetust. Seetõttu soodustavad metsmaasikatest valmistatud teed ja vesileotised higistamist.

Kiudained. Hoolimata küpsete viljade suhtelisest pehmusest on maasikates ka kiudaineid, aedmaasikates 2–3%, metsmaasikates mõnevõrra rohkem. Mõlemates leidub nii vees lahustumatuid (tselluloos) kui ka vesilahustuvaid kiudaineid (pektiinid). Mida rohkem on aedmaasikates pektiine, seda transpordikindlamad viljad on. Ometi ei ole aedmaasikate pektiinisisaldus kunagi nii suur, et viljadest saaks keeta loomulikku tarretist. Selle valmistamiseks tuleb keedusele pektiini juurde lisada.

Mikrotoitained. Maasika arvestatavast rauasisaldusest on rahvasuus kujunenud lausa legend. Söö palju maasikaid, siis on põsed punased ja veres rohkesti rauda, soovitavad vanavanemad lastele. Tõsi on, et võrreldes paljude teiste meil kasvavate viljadega on maasikates rohkesti rauda. Kuid maasikate rauarikkus küünib kõigest 10 milligrammini sajagrammises portsjonis. Võrdluseks olgu öeldud, et täiskasvanud inimese ööpäevane rauavajadus on keskmiselt 10–15 mg. Organism ei saa siiski kogu maasikates leiduvat rauda omastada, seda takistavad ja segavad teised maasikas leiduvad ühendid.

Peale raua on maasikates veel teisigi kasulikke mikroelemente, nagu vaskekoobaltitmangaanitsinki ja joodi. Mikroelementide sisalduselt on nii aed- kui ka metsmaasikatel oma eelis. Aedmaasikate mikroelementide sisaldust saab muuta pinnase väetamisega, metsmaasikad aga kasvavad looduslikel kasvukohtadel, mille muldade koostist kestev maaharimine pole vaesestanud.

Maasikad sisaldavad karotenoidseid pigmente, mis sööja organismis on A-vitamiini eelühendiks. Pigmentide mitmekesisust hinnates kaldub vaekauss mõnevõrra metsmaasikate kasuks. Seevastu askorbiinhappe ehk C-vitamiini keskmine sisaldus on jällegi mõnevõrra suurem aedmaasikates. Paraku on C-vitamiini kogus maasikates üsnagi muutuv. Kuumad ja kuivad ning niisked ja külmad suved vähendavad tunduvalt askorbiinhappe sisaldust valmivates viljades. Ka sorditi võib selle vitamiini sisaldus aedmaasikates erineda.

Küpsete maasikate lõhn on eriline. Maasikaaroomis mängivad põhirolli kaks keemilist ühendit: bensaalatsetoon ja tsüklilise furaani teisend. Lõhnanäitudelt on metsmaasikad aedmaasikatest kindlalt üle.

Söö värskelt ja külmuta!

Valdav osa maasikatest süüakse värskelt kas lihtsalt niisama või lisandina mitmesuguste magusroogade koostises. Koheseks söömiseks korja täisküpseid vilju. Kui marju tahetakse transportida, tuleb nad korjata üks-kaks päeva enne täisküpsust. Sellised maasikad sisaldavad juba piisavalt suhkruid ja aroomaineid, kuid nende viljaliha on veel suhteliselt kõva. Väga oluline on ka saagi kiire mahajahutamine. Maasikaid on raske värskelt säilitada, sest nende veerikkus ja suhkrurohkus ning soojus soodustavad viljade kiiret riknemist. Vaieldamatult soodsam viis maasikate säilitamiseks on need sügavkülmutada, kuid kindlasti peaks enne uue maasikahooaja algust sügavkülmik eelmise aasta marjadest tühi olema. Maasikatest saab valmistada ka moose, siirupeid ja kompotte. Märksa harvem tehakse maasikatest mahla, veini ja likööri. Küll on aga levinud maasikate lisamine smuutidele ja kokteilidele. Paraku ei saa kõik inimesed maasikavaimustust jagada ega neid suve kuulutavaid vilju süüa, sest nahale tekib punetus ja lööve.

Omalaadne ehitus ja koostis

Maasikamari on tegelikult lihakas koguvili, mille kujunemisse annavad panuse nii laienenud õisikupõhi, lihakad emakate alused kui ka õietelje pikendus. Vilja pinnal asetsevad silmaga nähtavad väikesed seemnised.

Marjade biokeemiline koostis sõltub ilmastikust, kasvukohast, aedmaasikatel ka sordiomadustest. Nagu värskel taimsel toidupalal ikka, moodustab ka maasikatel enamiku marjade massist vesi. Igaüks, kes küpsed maasikad suhkruga üle puistab ja mõneks ajaks seisma jätab, võib selles veenduda. Veeküllus on ka põhjus, miks nii aed- kui metsmaasikad on suhteliselt energiavaene suutäis.

 

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta juunikuu ajakirjas. 

Noori saab sel suvel lihtsamalt tööle võtta

Kuidas leiavad algaval suvel talud-aiandid hooajatöötajaid ja kuidas hõlbustab seda noorte palkamise reeglite lihtsustumine?

Eestis on maapiirkondi ja asulaid, kus tööd on vähevõitu. Suuremates kohtades on jälle tööjõupuudus. Noored tahavad koolivaheajal rohkem tööd teha, aga seni oli nende palkamine tehtud keeruliseks, nüüd õnneks muutub see talude ja aiandite jaoks hulga lihtsamaks.

Alates 1. juulist ei pea ettevõtja enam taotlema kuni 14aastase noore palkamiseks eraldi luba tööinspektsioonilt, vaid peab nõutud info sisestama ainult töötamise registrisse. Ka võivad 13–14aastased või vanemad koolikohustuslikud töötajad teha koolivaheajal rohkem tööd kui varem: koguni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Koolikohustuse täitnud alaealised saavad aga töötada täistööajaga: 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Seni said koolikohustuse täitnud 15aastased töötada vaid 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16–17aastased 7 tundi päevas ja 35 nädalas. Pikeneb ka töötamise aeg, sest koolikohustuse täitnud alaealisel lubatakse seadusemuudatuse järgi nüüd teha tööd kuni kella 22ni õhtul.

Ettevõtjate jaoks on plusse veel – juba mai algusest kadus senine tööde nimekiri, mida alaealised tohtisid teha, seega võivad noored teha senisest hulga rohkem töid.

Piirangute tõttu noori ei palgatud

Harjumaal Saue vallas asuva Rehe talu ehk Talumaasikad OÜ juhataja Lauri Ulm

ütleb Maa Elule, et seni ongi jäänud 7–14aastaste noorte palkamine selle taha, et neile pidi hankima eriloa. „Kuna ei ole soovinud sellega tegeleda, siis oleme siiani nende palkamise välistanud,” märgib Lauri Ulm.

Tema sõnul ei saa otsesõnu öelda, kas hooajatöötajate leidmine on sel kevadel-suvel lihtne või keeruline, sest palju sõltub enda tegevusest. „Kindlasti on iga kätepaar abiks, kuid vahel tuleb natuke vaeva näha, et need sobivad inimesed üles leida,” ütleb Ulm. Praegu läheb töötajate leidmine „keskmiselt”.

„Iga aastaga tundub, et läheb aina raskemaks. See on samuti üks kaalukas põhjus, miks talu ei saa liiga suureks kasvada, kuna siis peab hulga rohkem vaeva nägema töötajate leidmisega,” lisab Saue valla maasikakasvataja.

Hoogsalt palgatakse ukrainlasi ja teisi

Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütleb, et hooajatöötajate leidmine on läinud 2017. aastal lihtsamaks, aga põhjus pole noorte palkamise reeglite muutumises, vaid eelkõige seoses välismaalaste seaduse muudatustega, kus ettevõtjate silmis ebamõistlik palganõue aiandustootmises välismaalasest hooajatöölistele kaotati ja turul palgatingimused võrdsustusid.

„Suuremad tootjad on läinud võõrtööjõu palkamise teed – nad on hooaja alguseks Eestis kohal, motiveeritud, soovivad tööd teha. Olukord, kus tööandja saab teatud ajavahemikul kindla hulga töötajatega arvestada. Marjakorjamine ja köögiviljakoristus on raske käsitöö, kohalikku inimest on sellisele tööle järjest raskem leida. Tööandjal on kindlust vaja, et saak põllult saab koristatud täpselt siis, kui selleks on õige aeg,” selgitab Raimond Strastin välismaalaste palkamise põhjusi.

Noorte töötamise lihtsustamist oodati kaua

Aiandusettevõtjad on noorte töötamise tingimuste lihtsustamisega rahul. „Aiandusliit tegi oma ettepanekud koos teiste organisatsioonidega noorte värbamise lihtsustamise kohta juba rohkem kui kolm aastat tagasi. Kiidame ka Kaubanduskoda, et nad algatuse lõpuni viisid,” rõhutab Raimond Strastin.

Siiski peaks riik kindlasti lisaks võimaldama sotsiaalmaksu osalist maksmist ajutise tööjõu ja osalise tööajaga töötamise korral.

„Praegu maksab tööandja miinimumpalgalt täismääras sotsiaalmaksu töötaja eest, kes töötab osalise tööajaga – näiteks nädalas 5 tundi, teenib kuuga umbes 50 eurot, aga tööandjat maksustatakse täiel määral. Sotsiaalmaks on tihtipeale suurem kui inimese töötasu,” toob Strastin välja.

Mikrotootja vajab noori töötajaid

Kindlasti on noorte palkamise reeglite muutus tervitatav. „Oli ka viimane aeg ses suunas seadusandjal liigutama hakata, kuna siiani kehtinud alaealisele lubatud tööde nimekiri oli eluvõõras ja jabur. Tuleb julgustada seadusandjat astuma veelgi jõulisemaid samme tööjõuturu konkurentsivõime parandamiseks. Eelkõige mõjub see muudatus aiandusvaldkonnas positiivselt väike/mikrotootjale, kelle jaoks suurtootja arvelt ressurss vabaneb (nemad palkavad välistööjõu). Mikrotootjal on nüüd rohkem võimalusi,” selgitab Strastin. Tema sõnul peab aga arvestama, et noore palkamine tähendab lisavastutust, juhendamist ja lisaaega tööandja poolt, see sobib ekstensiivsema tootmismudeliga paremini kokku. „Intensiivtootmisse osalise tööajaga noor või kuupäevast kuupäevani töötav malevlane pigem ei sobi.”

Mida oodatakse hooajatöötajalt ja mida pakutakse talle peale palga?

Lauri Ulm, Talumaasikad OÜ juht:

Hooajatöötajatelt ootame valmisolekut vähemalt mõned nädalad tööd teha ja kokkulepitu järgi kohal käia. Omalt poolt oleme valmis pakkuma transporti, mõnusat seltskonda, värsket õhku, piiramatult maasikaid peenral söömiseks ja päevitunud jumet.

Tule tööle, vt: www.talumaasikad.ee.

Raimond Strastin, Eesti Aiandusliidu tegevjuht:

Hooajatöötajalt oodatakse eelkõige seda, et töö saaks tehtud. Vastutuse võtmist selle eest, et antud tööülesanne saaks korrektselt täidetud. Paraku on lihtsa ja rutiinse töö tegemisega probleeme, eriti meie Y- ja Z-põlvkonna noortel, kes eelistavad teha lihtsat ja mugavat tööd võimalikult suure töötasu eest. Aiandustootmises on paraku palju käsitsitööd ja töö on füüsiliselt raske. Kui ilm on hea ja saak valmis, siis pole pikalt aega arutada, kas teeme tööd või ei tee. Saak ei küsi.

Tööandjad on reeglina võimaldanud transporti, osa saagist tasuta isiklikuks tarbeks korjata, kohvipause tööandja kulul jne. Malevlastele on tehtud tööandja kulul väljasõite lähiümbruse põnevatesse paikadesse, peale tööd tööandja transpordiga ujuma, pallimängud jne. Tean näiteid, kus bussitäis malevlasi on viidud keeglit mängima, kontsertidele lähimasse linna, et tunnustada neid raske tööülesande eduka täitmise eest.

Kust leiab noori töötajaid?

Vastab Eesti ANK tegevjuht ja Tugimeetme Noorte Tugila juht Heidi Paabort

Kui aiandid ja talud otsivad suvehooajaks tööjõudu, siis kas nad võivad pöörduda noorte töötajate otsingul Noorte Tugilasse?

Tõesti, Eesti ANK veab Noorte Tugila võrgustikku ja sel põhjusel on teada, et Eestis on igas ilmakaares noored, kes otsivad väga aktiivselt tööd. See hoogustub just vaheajal. Muutunud õigusaktid võimaldavad noortel lihtsamalt tööle jõuda.

Kindlasti võib meie poole pöörduda, sest Noorte Tugila spetsialist on noortega otse kontaktis ja tänu sellele, et Noorte Tugilad tegutsevad noortekeskuste juures, saavad nad infot edastada ja levitada laiemalt ja lihtsamalt.

Sobiva piirkonna Noorte Tugilaga saab võtta ühendust: https://tugila.ee/, http://ank.ee/.

Millises Eesti piirkonnas noored suveks kõige aktiivsemalt tööd otsivad?

Meie viimane analüüs näitab, et tööd otsivaid noori on rohkem maapiirkondades, kus maal elamine on märgitud peamise töö leidmise takistusena. Noored, kes ei õpi ega tööta, vajavad vahel hooajalist tööd, et saada esmane töökogemus, samas võib sellest töökogemusest saada pikem koostöö või stardipakk, jõudmaks tagasi kooli. Mitmed noored vajavad haridustee

jätkamiseks iseseisvust ja peavad õppimise kõrvalt töötama. Paljudel noortel on võimalik oma pere hooldamise kõrvalt tööle minna ainult siis, kui töö on ajaliselt paindlik.

 

Artikli allikas: Maaelu: Postimees

Hooajaline töö võimaldab puhkuse ajal lisa teenida

Foto: Talumaasikad OÜ

Allikas: Postimees

Uutmoodi kogemusest ja lisarahast huvitatud kontoritöötajad, õpetajad, tudengid jt, kes terve aasta peavad arvuti taga istuma, võiksid proovida tervist tugevdada maatööga: aiandites või tootmistaludes hooajatööd katsetades.

Õpetajana töötades teadsin mitut pedagoogi ja sotsiaaltöötajat, kes käisid suvel Soomes maasikaid korjamas ja üks tuttav naiskunstnik käis suviti koos sõpradega Gotlandil kämpingus koristustöid tegemas. Kuulda on olnud, et Eestis võib nüüd mõne hooajatööga päris hästi teenida, muidugi kui on jõudu ja tahet sellist tööd teha. Inimesed, kellel on sotsiaalsed probleemid või toimetulekuraskused või kes ei suuda püsivat töökohta pidada, käivad hooaja- või abitöid tegemas, et elus püsida, kuid nad ei ole alati need, keda tööandjad endale tahaks.

 

Aiandid ja maaettevõtted eelistavad kohusetundlikke ja töökaid inimesi, nii et kõik, kes hauvad mõtteid lisatööst või uuest elukogemusest, on oodatud sel suvel hooajatöödele. Sain mõnelt tööandjalt kinnitust, et mõnel pool teenib päris hästi, kui olla ise töökas.

Loe edasi...