Hooajaline töö võimaldab puhkuse ajal lisa teenida

Foto: Talumaasikad OÜ

Allikas: Postimees

Uutmoodi kogemusest ja lisarahast huvitatud kontoritöötajad, õpetajad, tudengid jt, kes terve aasta peavad arvuti taga istuma, võiksid proovida tervist tugevdada maatööga: aiandites või tootmistaludes hooajatööd katsetades.

Õpetajana töötades teadsin mitut pedagoogi ja sotsiaaltöötajat, kes käisid suvel Soomes maasikaid korjamas ja üks tuttav naiskunstnik käis suviti koos sõpradega Gotlandil kämpingus koristustöid tegemas. Kuulda on olnud, et Eestis võib nüüd mõne hooajatööga päris hästi teenida, muidugi kui on jõudu ja tahet sellist tööd teha. Inimesed, kellel on sotsiaalsed probleemid või toimetulekuraskused või kes ei suuda püsivat töökohta pidada, käivad hooaja- või abitöid tegemas, et elus püsida, kuid nad ei ole alati need, keda tööandjad endale tahaks.

 

Aiandid ja maaettevõtted eelistavad kohusetundlikke ja töökaid inimesi, nii et kõik, kes hauvad mõtteid lisatööst või uuest elukogemusest, on oodatud sel suvel hooajatöödele. Sain mõnelt tööandjalt kinnitust, et mõnel pool teenib päris hästi, kui olla ise töökas.

 

Kes tunneb, et tahab ja saab teha ajutist tööd, võtku endale südamelähedases valdkonnas tegutsevate aiandite ja maal tegutsevate tootmisettevõtetega ühendust. Eriti kasulik on töökogemus neile, kellele meeldib kampaania „Maale elama”, või nn ökoinimestele, kes tahaksid hakata ise midagi maal tootma või kasvatama. Linnas kontoris istudes tundub maaelu ja töö idülliline ja romantiline, kuid ükski asi ei kasva ega tooda ennast ise. Hooajatöö on parim viis saada asjast tõelist aimu, koolitust ja veel ka raha.

Huvi hooajatöö vastu on väike

MTÜ Eesti Aiandusliit tegevjuht Raimond Strastin ütleb Maa Elule, et Eestis pole kahjuks enam piisavalt inimesi, kes sooviksid hooajatööd teha võis siis on nende palgasoov selline, mida praeguses turuolukorras tööandja maksta ei saa.

Raimond Strastin märgib, et abitööjõudu vajavad suvel reeglina köögivilja- ja marjakasvatajad, peamiselt maasikakasvatajad, kes palkavad hooajaliselt töötajaid alates maikuust. Infot saab tööportaalidest, ettevõtetest otse või isiklike kontaktide kaudu.

Infot leiab ka aiandusliidu veebist www.aiandusliit.ee.

Strastin ütleb, et paljud hakkajad ja tublid õpetajad kasutavad praegu võimalust, et suvel lisa teenida. „Kahjuks ei jätku neid igale poole. Õpilasi on palgatud ja palgatakse ka edaspidi, kuid nende palkamisega seondub suur hulk õiguslikke probleeme mistõttu paljud tööandjad loobuvad. Osa hooajatöid on õpilasele ka rasked ja tempo liiga kõrge. Õpilase palkamine on meie riigis ka selgelt üle reguleeritud.”

Maaettevõtjad sooviksid väga, et riik muudaks välistööjõu palkamise reegleid kiiresti ja jõuliselt. „Probleemile on juba pikemat aega juhtinud tähelepanu tööandjate organisatsioonid. Vaja on selget õiguslikku lahendust, kus töötajad palgatakse hooajaks ja sügisel hooaja lõppedes lähevad nad oma koju tagasi,” lausub Strastin.

Ürditalu hoiab oma tööjõudu

Tamme talu ürdiaed on huviliste seas väga tuntud ning nende tooted hinnatud. Tamme talu perenaine Heli Viedehof ütleb, et tööjõu leidmisega on neil nii ja naa. „Tamme aiandustalu on väike ja väga spetsiifilise tegevusalaga talu ja meil kaader ei vahetu, kuna hoiame väga oma tublisid inimesi.”

Sel põhjusel nad ajutist tööjõudu ei otsi, kuna ollakse ametlik praktikabaas mitmele koolile ja seetõttu saadakse väga kiirel ajal praktikantidest suurt abi.

„Kahjuks puudub meil võimalus majutada ajutist tööjõudu ja seega need, kes sooviksid meil hooajatöödel osaleda, peavad endale ise majutuse otsima. Eelmisel aastal oli meil näiteks poolteist kuud praktikal Soome täiskasvanud õppur, kes soovis oma praktikat just nimelt Tamme talus teha. Tema ööbis Pärnus ja käis meil talus iga päev bussiga.

Kindlasti sobib pika puhkusega linnainimesele taludes ajutiselt töötamine.”

Milliseid inimesi hooajatöödele otsitakse? Heli Viedehof ütleb, et kõige tähtsam omadus on tegelik soov tööd teha, mitte töötegemist mängida. „Ka peab olema huvi õues töötada, taluma suvel putukaid, päikest, tuult jne. Peab arvestama asjaolu, et õues töötades saab mustaks ja teinekord ka märjaks. Peab suutma taluda sundasendeid, seda eriti saagi koristamisel, marjade korjamisel.”